Tere tulemast ChatOk portaali ja jutukatesse. Enda kasutajainfot saab portaalis täita profiil/seaded alt. Täname kõikide saadetud anekdootide-lugude saatjaid. Jutukate kasutamiseks pole vaja portaalis registreeruda. Vali Chatok jutukas või Tutvusjutukas ja sisselogimiseks vajuta nuppu Reset. Jutukasse logimisel peab olema parooli pikkus vähemalt kuus tähemärki. Kui midagi läks sisselogimisel valesti, vajuta Reset ja alusta uuesti!
Vale auto Arvos @ 25.02.2012 18:55 Naine ja mees läksid kaubanduskeskusesse. Olid juba mõnda aega ostlenud, kui mees väsis ja autosse läks. Naine poodles veel edasi , kuid kuna kõhus hakkas keerama, siis otsustas ka ära mehe juurde minna. Läks siis parklasse, tegi auto ukse lahti, istus oma kohale ja lasi ikka väga suure lörinaga väga kõva peeru. Keeras siis pea kõrvale ja vaatas, et kõrval istub vale mees. Naine oli valesse autosse istunud. Naine tormas ruttu autost välja ja oma mehe autosse. Õigesse autosse jõudnud, ütles mehele, et nüüd anna gaasi ja sõida kiiresti siit minema. Mees hakkas sõitma ja küsis, miks selline rutt ja naine ütles, et peeretas võõra mehe auto täis. Sõidavad siis minema ja vaatavad, et auto, mille naine oli täis peeretanud sõidab neile järele. Naine endast täiesti väljas, kartes , et võõras mees annab nüüd küll peksa. Valgusfoori juures tuli punene tuli ja auto pidi seisma jääma. Naine vaatas peeglist, et täis peeretatud auto uks avati ja mees tuleb autost välja. Naisel juba surmahirm, kui võõras mees tegi naise ukse lahti ja ütles siis: " vabandage proua, te unustasite oma koti minu autoss!"
Liiklusest Arvos @ 01.12.2011 21:38 Kaubiku juht kirjutas:
«Sõitsin mööda Riia maanteed, kui ootamatult märkasin üle teed joosta kavatsevat kassi. Pidudades võtsin hoo korra maha, kuid tuli siiski ka otsasõidu vältimiseks uuesti pidurdada. Eest kostis väike mütsakas ja tagant palju tugevam.
Autost väljudes nägin minu kaubikule otsa sõitnud auto ukse avanemisel sealt kohutava kisaga väljuvat kassi, kes kihutas üle tee metsa poole. Selle peale pidurdas vastassuunast tulnud veoauto, millele omakorda sõitis tagant otsa must Volga.
Minu kaubiku ees olnud kiisu toibus selle peale ning kihutas samas suunas, kus eelminegi.»
Mõni nädal hiljem käis poissmees meie kontoris ja rääkis, et tema Miisu oli küll mitu päeva kadunud, kuid ilmus koju koos kaaslasega. Ilmselt kogu selle jama põhjustajaga.
Mees ärkas surnukuuris Arvos @ 27.07.2011 00:27 50aastane Lõuna-Aafrika mees ärkas üles surnukambris, mispeale hakkas ta karjuma, et teda välja lastaks. Lähedalolevad inimesed arvasid aga, et ta on kummitus.
Mehe pere oletas, et ta on surnud, sest ei suutnud teda laupäeva öösel äratada, kirjutas BBC. Seetõttu viidi mees surnukambrisse, kus ta veetis umbes 24 tundi.
Ta ärkas järgmise päeva õhtupoolikul ning nõudis, et teda lastaks külmast ruumist välja. Sellega hirmutas ta lähedalolevad inimesed ära. "Mehed jooksid oma elude eest," ütles regiooni Tervisekaitse pressiesindaja. "See juhtum pani meid mõtlema, kui palju inimesi on võib-olla surnukambris oma otsa leidnud. Lõuna-Aafrika inimesed peavad teadma, et nad ei tohi otsustada omavoliliselt, kas inimene on surnud või mitte."
Arstid vaatasid surnuks tembeldatud mehe läbi ja kinnitasid, et temaga on kõik korras.
liikleja Arvos @ 09.04.2011 02:42 08.04.2011 14:20
Jumala eest, kuidas on võimalik, et meie kes me oleme sündinud 50/60/70ndatel aastatel, oleme ikka veel elus?
Vastavalt teooriatele aastatest 2004-2005-2006 peaksime juba ammu surnud olema
Me istusime autos ilma lasteistmeta, turvavööta ja õhkpadjata!
Meie voodi ja puust mänguasjad olid värvitud pliid ja kaadmiumi täis värvidega
Trepi ülaosas ei olnud piiret, kes astus liiga kaugele, potsatas alla
Uksed ja väravad läksid lihtsalt kinni ja kui sinu sõrmed sinna vahele jäid, siis said nad haiget
Vett jõime me kraanist ja mitte pudelist
Jalgrattal ei olnud käike ja kui kumm katki läks, õpetas isa sulle varsti selgeks, kuidas seda ise lappida. jne jne
Kooliski oli lolle lapsi. Nad tulid ja läksid siis kui teisedki ja õppisid samu asju. Mõnikord jäid nad istuma ja selle üle ei vaieldud, ka mitte lastevanemate koosolekul. Õpetajal oli alati õigus!
Lõunavõileivad määrisime endale ise ja kui unustasid seda teha, siis koolist ei saanud midagi osta! Kui leivakoorik sulle ei meeldinud, siis olid lihtsalt terve päeva natuke näljasem kui teised!
Kui ema sulle hüvastijätuks ukselt lehvitas, olid sa memmekas.
Kui sa pahandust tegid, olid vanemad politseiga ühel meelel. Nad tulid sulle järele, aga ei ostnud sind välja. Meie tegudel olid tagajärjed ja nende eest ei saanud end peita.
Meie põlvkonnast on tulnud palju inimesi, kes oskavad probleeme lahendada, uuenduslikult töötada
minu kummaline lugu kerka_ @ 27.12.2003 19:10 ükskord ma nägin kuidas üks sinine part ujus mööda vihmaveetoru ja samal ajal laulis laulu"oh kuusepuu".vot seda küll iga päev ei näe.see ongi minu lugu.ja tõsi on see ka....ausalt.goodbye.
Ahvid terroriseerivad Arvos @ 05.11.2003 03:46 India pealinnas, kus lehmad uitavad tänavatel ning elevandid sörgivad sõiduradadel, ei üllata kedagi, et valitsushoone kubiseb ahvidest.
Paraku on neis ruumides töötavatel inimestel ahvidest kõrini, kuna nad hammustavad, varastavad, tekitavad segadust ja ajavad dokumendid sassi.
Asjasse sekkus ülemkohus, mis andis välja dekreedi Delhi kuulutamise kohta ahvivabaks linnaks.
Paraku on seda lihtsam öelda kui teha, kuna varasemad katsed makaagid ülikõrge helisagedusega valjuhääldajate abil tagasi tõrjuda on osutunud viljatuks.
Ka ei saa loomi saata kaugematesse piirkondadesse, kuna sealsed võimud ei ole sellega nõus.
Ahve hoitakse praegu kontrolli all metsiku välimusega primaatide abil, kes on inimeste lõa otsas, paraku ei põgene roosanäolised huligaanid nende eest kuhugi kaugele, vaid peidavad end kusagil kaugemates ruumides.
Linnavalitsus palub elanikel ahve mitte toita, aga tulutult, kuna hindud usuvad, et loomad on ahvjumal Hanumani ümberkehastus ning käivad iga päev loomadele banaanide näol andamit andmas.
Möödunud aastal pääsesid Delhi ahvid maailma ajakirjandusse sellega, et rippusid alla akendest ja kriiskasid visiidile saabunud USA kaitseministri Donald Rumsfeldi peale.
Delhis valitushoone ümbruses elab erinevatel hinnangutel üle 5000 makaagi.
Öö käija kartul @ 31.10.2003 12:49 Oli kord öö ja me läksime magama. Järsku kuulsime mingit kõbinat ja me arvasime et kass kõrbistab aga see ei olnud kass ja me jäime jälle magama. Hommikul kui üles tõusime siis nägime et midagi on puudu ja me märkasime et üks kapp, televiisor ja diivan oli ära varastatud ja me helistasime politseisse ja me ei saanudki neid asju kätte.
Norskav koer ajab naabrid hulluks. Arvos @ 02.10.2003 00:54 Kohus mõistis trahvi ühele Rumeenia koeraomanikule, kuna tema peni norskab nii kõvasti, et ei lase naabritel öösel magada.
Sumo-nimeline mastif elab koos omanikuga korteris Cluj Napocas. Koeraomaniku naabrid väidavad, et neil nad ei saa üldse rahu, kui koer magama jääb, sest tema norskamist on kuulda kõigisse korteritesse, edastab Ananova.
Üks naabritest, Iuliu Popa, ütles kohalikule ajalehele Evenimentul Zilei, et koer norskab nii kõvasti, et see lärm pani kord isegi ta vargaalarmi tööle.
”Koerapere” all elav perekond on üritanud meest juba kahel korral kohtusse kaevata, aga seni edutult. Lõpuks õnnestus ühistul mees kohtusse kaevata, sest majaelanikud tõestasid, et norskamine ületab lubatud müraläve.
Kohus määras koera omanikule Varga Attilale 2200 krooni suuruse trahvi, aga mees on keeldunud seda tasumast. Ta väidab, et tuli niigi naabritele vastu ja viis oma kaks teist koera maamajja. Sumost aga ei suuda ta loobuda, too on tema lemmik
Allikas: Delfi 01.10.2003
Põrsaummistus Arvos @ 22.09.2003 21:11 USA Oklahoma osariigi üks tähtsamaid maanteid oli neljapäeval mitu tundi suletud, sest ümberläinud veokist sattus teele 800 põrsast.
Mitu seapoega sai surma, kui ventileeritud loomaveoauto Oklahoma linnast veidi ida pool ümber paiskus. Ühelgi alla aasta vanustest ruigamitest ei paistnud olevat õrna aimugi, mida ootamatult süllekukkunud vabadusega peale hakata.
Maantee suleti ning politseinikud, tuletõrjujad ja kiirabibrigaadid nägid ühiselt vaeva, et sigu kokku koguda ja farmi tagasi toimetada.
Mõned põgenevad põrsad kukkusid maanteesillalt alla ja said surma.
Mitmed mööduvad autojuhid pidasid kinni ja küsisid ametnikelt, kas nad ei tohiks üht-kaht põrsast koju viia.
Kui tegu oleks olnud täiskasvanud loomadega, olnuks asi palju hullem, kommenteeris üks improviseeritud seakarjataja.
“Kui need oleksid olnud täiskasvanud orikad, oleksime pidanud nad maha laskma.”
Allikas Delfi 22.09.2003
Päästeti 244 koera Arvos @ 20.09.2003 02:12 Šokeeritud loomakaitsjad päästsid räämas majast 244 koera.
RSPCA ametnikel kulus stressis loomade evakueerimiseks kaks päeva, kokku läks nende vedamiseks vaja 12 autot. Piinatud olekuga koerad elasid erakliku keskealise paari kodus Carnforthis Lancashires, kirjutas The Sun.
Sajad koeratoidukastid risustasid haisvat tagahoovi, kus asus viis kuuri.
Vaevatud naabrid ütlesid, et olid olnud sunnitud kümme aastat kannatama loomade haukumist ja kiunumist ning olukord oli nii hull, et kinnisvara hinnad piirkonnas langesid. Tema sõnul tõstsid loomakaitsjad tema maja hinda üleöö rohkem kui 200 000 krooni võrra.
Paaril oli lisaks hiiglaslikule loomakarjale ka 16 papagoid, seitse kassi, jänes ja tšintšilja
Allikas: Delfi 20.09.2003
Mees valetas ema surnuks Arvos @ 10.09.2003 10:26 PAJUSTI, 10. september (EPLO) - Pajusti ehitusfirma endine tööline Kalle Ojakivi valetas töökohast lõpparvet taotledes, et vajab raha ema matmiseks ja peab lahkuma, et temast maha jäänud loomi talitada, kirjutab Virumaa Teataja.
Teisipäeva varahommikul harjumuspäraselt Virumaa Teatajat lugedes nägi Linda Lauri oma nimega surmakuulutust.
“Algul mõtlesin, et nimekaim, aga kuna kaastunnet avaldati minu poeg Kalle Ojakivile, langes see variant ära,” rääkis proua Lauri. “Ma ei suutnud esialgu muud teha kui üle keha väriseda. Siis hakkasin mõtlema, et kuidas käituda ja mida teha.”
Esimene mõistlik mõte surnuks kuulutatud Linda Lauril oli helistada numbril 110. Sealt anti nõu ajalehe toimetusse pöördumiseks.
Et hommikutunnil toimetuses telefoni ei võetud, helistas naine poja töökohta.
Pajusti Ehituse sekretär Carmen Lillepea oli šokis, kui telefonis rääkis nende endise ehitustöölise elus ema, kelle väidetava surma puhul nad olid ajalehes äsja kaastunnet avaldanud.
Sekretärilt kuulis Linda Lauri oma poja luiskeloo, justkui pidavat ta loomi. Linda Lauri aga elab Rakveres ning ainsateks loomadeks on koer ja kass. “Poja jutus oli õige vaid ema nimi,” rääkis Lauri.
Pajusti Ehituse raamatupidaja Aime Rauniste sõnul olid nad vapustatud, ta rääkis, et eelmise nädala kolmapäeva hommikupoolikul sõitis ehitustööline Kalle Ojakivi taksoga kontorisse, teatas oma ema surmast ja soovis kohe töölt lahkuda, et emast maha jäänud loomi talitada. “Ta täiesti nuttis,” meenutas raamatupidaja mehe käitumist.
Kuigi Ojakivil olid alkoholilõhnad küljes, ei osanud kontoritöötajad kuidagi tema sõnade õigsuses kahelda, vaid tegid kõik nendest sõltuva, et leinav poeg juba samal päeval soovitud lõpparve kätte saaks.
Allikas:Eesti Päevaleht 10.09.2003
EUROOPA LIIDUS ON IGA PÄEV JÕULUD Arvos @ 02.09.2003 22:58 Kui eesti rahvas hääletab 14. septembri referendumil Euroopa Liitu astumise poolt, jõuab ta sinna, kuhu on aastasadu igatsenud - paradiisi. Paradiisis on aga teatavasti iga päev jõulud (allikas: Monty Python "Meant of Life" 1982). Aasta läbi ehivad Eesti linnade suurimaid väljakuid ning pisikesi talutaresid värvilistes tuledes jõulukuused. Tänavad ja kaupluste vaateaknad on kirjatud sädelevate ehete ja küünaldega. Kõikjal kõlavad südantliigutavad jõuluviisid. Kõige valjemini laulavad aga meie armastatud president Arnold Rüütel ja tema abikaasa Ingrid, sest Euroopa Liidus ei ole meie riigijuhil enam tüütavaid ametikohustusi ning ta saab koos rahvaga pidutseda. Ja kui taadikesel lauluisu otsa saab, kõnnib ta mööda Eedeni aiaks muutunud Eestit ringi, silitab vaeslaste päid ja kingib neile meekooke. Nagu Euroopa Liidu maades juba praegu kombeks, hakkab igat eestimaalast igal õhtul külastama jõuluvana, kes tänu oma tublidele salakuulajatele - päkapikkudele - teab ilmeksimatult, mida keegi parajasti kõige rohkem himustab. Eriti rikkalikult jagatakse kinke holokaustipäeval.
ÕUNAPUUDELT KOLM SAAKI AASTAS
Euroopa Liitu astumise järel muutub tunduvalt Eesti kliima. Näiteks õunapuud hakkavad andma kolm saaki aastas, samuti paljud teised puuviljad ja marjad. Eestis saab hakata kasvatama viinamarju. Ainult Euroopa Liidus kasvab eriline viinamarjasort "brussels gold", mille viljad muutuvad suhu pannes ise kõige paremaks veiniks. Eesti jõgedes hakkavad voolama mesi ja piim. (Euroopa Liidu komisjon on juba otsustanud, et näiteks Pärnu jões mesi ja Emajões piim.) Lõukoer ja voonake lesivad sõbralikult kõrvuti murul ning lõukoer annab villa nagu voon. Euroliiduga ühinemise järel kaovad Eestis kõik senised maksud. Nende asemele tuleb üks uus maks - isikumaks. Seda makstakse igale inimesele nii palju, kui keegi soovib.
JUURDEPÄÄS GEENITEHNOLOOGIALE
Euroliiduga ühinemise järel avanevad meie teadlaste ees senitundmatud võimalused geenide muundamise abil parandada inimkeha rakustruktuuri ning muuta seeläbi tema elu paremaks. Näiteks võib moodsa geenitehnoloogia abil ühendada profijalgrattur Jaan Kirsipuu ning regionaalminister Jaan Õunapuu DNA-struktuurid. Tulemuseks on uus, erakordsalt viljakas puu, kes ühendab mõlema parimad omadused ning on vaba mõlema nõrkustest. Uus puu on võimeline võitma kõik Tour de France`i etapid isegi mägedes ning viima otse jalgrattasadulas hiilgavalt läbi haldusreformi. (Euroskeptikute jaoks olgu täpsustatud, et paradiisis toimub Tour de France just nimel jõulude ajal. Ka Wimbledon on jõulude ajal.) Samal viisil on võimalik efektiivsemaks muuta ka teiste inimeste genofondi. Nii on võimalik muuta Edgar Savisaar absoluutselt puhtavereliseks eestlaseks ning lõpetada seega inetud kuulujutud tema päritolust. Samuti saab geenitehnoloogia abil muuta Ene Ergma heteroks. Teaduse uusimate saavutuste abil võib muuta suuremate inimrühmade geene. Näiteks võib kõik taarausulised muuta viisakateks eurooplasteks, kes oskavad käsitseda nuga ja kahvlit ning hüüda "drink coca and smile!" Euroopa Liitu astumise järel tõuseb eestlaste keskmine eluiga 110le aastale.
EURONÕUDED POLEGI NII HIRMSAD
Eurovastased hirmutavad inimesi, eriti lapsi, kohutavate euronõuetega, mis nende elu võimatuks muudavad. On tõsi, et mõned nõuded on päris karmid. Näiteks tuleb Euroopa Liidus iga päev jalgu pesta. Ant kui tõsisemalt järgi mõelda, peaks iga inimene ise jõudma otsusele, et puhtad jalad lõhnavad paremini ning ka voodipesu määrdub vähem. Seega on need nõuded kehtestatud inimeste enda huvides. Ja ega jalad sellest ometi ära kulu! Laste jaoks hakkavad kehtima hoopis paljud soodustused. Näiteks tohib Euroopa Liidus lapsi peksta ainult narkoosi all.
PÕLLUMEES TAAS PÕLISEKS RIKKAKS
Euroopa Liiduga ühinemine toob leevendust ka meie paljukannatanud põllumeestele. Euroopa Liidu kvootide kohaselt tohib põllumees üheksa korda põldu narrida, kusjuures põld ei tohi teda ühtegi korda vastu narrida! Inimesel, kes teist narrida saab, läheb aga tuju paremaks ning heas tujus õnnestuvad ka kõik teised ettevõtted paremini. Aga vähe sellest: põllu narrimine pole enam traditsiooniline agraartegevus, vaid pigem meelelahutustööstuse üks haru. Kõik aga teavad, kui suured on sissetulekute vahed põllumajanduses ja meelelahutustööstuses. Midagi ei kaota ka põllumajandustoodete vahendajad ja töötlejad, kes võivad edaspidi asuda põllumeeste mänedzheride, produtsentide, stilistide jne ametitesse.
EESTI KULTUURI ÕITSENG
Eesti kultuurile avanevad liitumise järel uued, senistest märksa avaramad horisondid. ELi astumise järel võidab Eesti edaspidi kõik Eurovisiooni lauluvõistlused, Läti jääb aga iga kord viimaseks. Jaan Kross, Jaan Kaplinski ning Contra saavad Nobeli kirjanduspreemia. Üldlaulupidusid hakatakse korraldama neli korda aastas kõikides euroliidu maades. Kristina Shmigun ning Andrus Veerpalu tulevad Torinos viiekordseteks olümpiavõitjateks. Eesti keel saab Euroopa Liidu ainsaks ametlikuks keeleks. Läti keel keelatakse täiesti.
MIS JUHTUB EUROVASTASTEGA
Euroopa Liiduga ühinemise vastu hääletajad jäävad ilma kõikidest nendest hüvedest, mida eespool on kirjeldatud. Paradiisi asemel satuvad nad põrgusse. Talibani laagrites ning Saddam Husseini kaardiväes eriväljaõppe saanud kuradid ja saratseenid kuumutavad neid keevas vees, kisuvad tangidega küüsi küljest ära, sunnivad kuulama "Meie Meest" ja lugema Kerttu Rakke raamatuid. Veel hirmsamad piinad ootavad ees neid, kes agiteerivad ka teisi referendumil liitumise vastu hääletama. Neil hakatakse elusalt hambaid puurima ja kõrvadesse auke tegema.
Allikas: minut.ee
Toidupoe klient leidis ostude seast mürg Arvos @ 06.08.2003 10:57 TALLINN, 6. august (EPLO) - Säästumarketist kaupa ostnud inimesed said enda teadmata koos toiduga kaasa ka 2-3sentimeetrise skorpioni, kirjutab SL Õhtuleht.
Vello käis esmaspäeval Lasnamäel Säästumarketis sisseoste tegemas ning võttis sealt kauba koju viimiseks ühe kassade lähedusse virnastatud pappkastidest. «Kastid olid üksteise sees. Minu võetud kasti sees olid veel igasugused puuviljakastid,» ütles Vello, lisades, et haaras virnast kõige mahukama kasti, ladus ostud sinna ja viis koju.
Vello toodud toidukraami külmikusse ladunud abikaasa sai peaaegu šoki, märgates kastist piimapakke välja võttes selle põhjas mürgist skorpioni. «Esmase reaktsioonina ei osanudki midagi teha. Võtsin esimese ettejuhtunud klaaspurgi ja ajasime skorpioni purki,» kirjeldab naine suurt ehmatust.
Teisipäevaks oli pere mürgise putuka nägemisest saadud šokist toibunud ning asunud 2- 3 sentimeetri pikkust skorpioni kärbestega toitma. «Helistasime loomaaia direktorile Mati Kaalule. Ta ütles, et skorpionid söövad kärbseid ja muid putukaid,» sõnas Vello. Satikas on isegi juba uhke nime saanud - pereema ristis ta Feliksiks. Mehe sõnul oleks ta valmis putuka isegi lemmikloomaks jätma, kuid naine keelas selle ära. «Ta kardab igasuguseid putukaid.»
«Esimene mõte oli kohe, et anname skorpioni loomaaiale, sest mina pole nõus teda kodus pidama,» lisas naine. Ülipika reisi läbi teinud putukas olevat katsumustest hoolimata väga energiline ning hea isuga.
Säästumarketi ühe puu- ja köögiviljatarnija Paradiisiviljade aktsiaseltsi esindaja teada pole neile mitte keegi mitte kunagi sellise leiu peale kaevanud ning firma polevat isegi kuulnud millestki samalaadsest.
Allikas: Eesti Päevaleht 06.08.2003
20 tonni eest nässus arvuti. Arvos @ 01.08.2003 10:18 Kallis arvuti tõrgub juba seitsmendat nädalat - firma ei suuda seda parandada ega anna ka raha tagasi.
Varsti saab juba kaks kuud, kui Eero Siimson ostis oma 14aastasele arvutihuvilisele pojale Kristjanile uhke arvutikomplekti. Nad olid mõlemad tükk aega uurinud, milline arvuti on parim - nad ei tahtnud sugugi osta mingit suvalist odavat kasti, millega Kristjan, keda eriti huvitab arvutigraafika, ei oleks saanud pooli asjugi teha. Sellepärast valiti K-Arvutisalongist Exodus - üle 16 000 krooni maksev arvuti ja sellele veel kaheksa tonni eest lisavarustust. "Oli võimalus osta sellise raha eest ja me leidsime, et see on igati korralik pill," meenutab Siimson.
Aga ei olnud. Kristjan pani arvutisse uhiuue mängu Battlefield 1942. Arvuti jooksis kinni ja hangus. Nii mitu korda järjest.
Siimson võttis arvuti kaenlasse ja viis poodi tagasi. Seal vahetati ära protsessor, kõvaketas ja videokaart. Kasu oli sellest kõigest aga vähe, sest kui Siimson pilli koju tagasi viis, jooksis arvuti jälle põhjalikult kinni, niipea kui Kristjan mängu sisse pani. Koos pojaga avastas aga Siimson, et kui arvutil helikaart välja lülitada, töötab see korralikult.
Siimson viis arvuti K-Arvutisalongi hooldusremonti. Nädal aega hoiti arvutit seal. Lõpuks teatati, et viga ei leitud, masin on korras ja Siimson viis arvuti koju tagasi – kus see kohe jälle kokku jooksis. Ta ei jätnud jonni ja viis arvuti uuesti poodi. Mõne aja pärast kinnitati talle, et vahetati emaplaat ja nüüd on kõik okei. Siimsoni kannatus hakkas otsa saama, sest arvuti hangus kodus jälle kinni.
Ta helistas K-Arvutisalongi juhtkonnale. Pöördus Tarbijakaitseametisse. Nägi kõvasti vaeva, et oma 24 000kroonisest investeeringust mingitki kasu välja pigistada. Lõpuks saatis firma tema juurde koju ühe oma töötaja. "Ta viis arvuti ära ja lubas sellega põhjalikult tegelda ning siis ise tagasi tuua, kui arvuti on täiesti korras." Pärast seda järgnes vaikus. Kui Siimson lõpuks ise pärima hakkas, teatati talle firmast, et tema kodus arvuti järel käinud töötaja on vahepeal sõjaväkke läinud. Siimson sai "remonditud" arvuti küll tagasi, see jätkas aga trikke - jooksis kokku ja hakkas kõigele lisaks veel ka iseenesest restarte tegema.
Kuuenädalasest ristikäigust ei olnud Siimsonil niisiis mingit kasu. Nüüd tahab ta ainult seda, et võiks rikkis kompuutri K-Arvutisalongi tagastada ja oma raha tagasi saada. "Aga niisama lihtsalt see ei käi. Selleks peab garantiiremont kinnitama, et arvuti on tõesti rikkis. Nemad aga on juba kolm korda öelnud, et sellega on kõik korras!"
"Mind hämmastab, et K-Arvutisalongist ei ole isiklikult keegi minu mure vastu huvi tundnud," ütleb Eero Siimson. "Tahtsin möödunud nädalal nende juurde kohale minna, rääkida. Sealt majast, kus nad varem olid, olevat nad ära kolinud uuele aadressile. Sealt otsisin neid ka ligi tund aega, aga ei leidnud midagi. Saatsin siis kirja. Nüüd ootan vastust."
K-Arvutisalongi pidavast firmast AS Klisseran öeldi Ekspressile, et nad on kirja kätte saanud ja vastusegi valmis kirjutanud. "Muidugi me ei taha, et meie kliendil oleks katkine arvuti. Me oleme kõik välja vahetanud, talle põhimõtteliselt uue arvuti ehitanud," selgitas firma sekretär Heili Roos. "Arvuti tegelikult töötab, ei tööta ainult see üks mäng. Ning me ei saa garanteerida, et see ka tööle hakkab. See mäng ei tööta meil siin ka teistes arvutites. Minu arvates on see üks natuke imelik mäng."
Eesti Arvutiklubi president Remo Tiigirand kahtleb variandis, et süüdi võiks olla mäng. "Ma ei tea, et Battlefieldil oleks olnud mingeid probleeme, ilmselt on tegemist ikkagi arvuti veaga," arvab ta.
Ka Siimson ei süüdista mängu. "Kõik on ära proovitud," ütleb ta. "Kui heli on sisse lülitatud, jookseb arvuti ka internetiga kinni!"
Allikas: Eesti Ekśpress 01.08.2003
Saadikute paradiis Toompeal Arvos @ 04.06.2003 01:33 Suur osa üle 26 000kroonist kuupalka saavaid Riigikogu liikmeid kasutab kõikvõimalikke nippe, et esinduskulude piirnormi kätte saada.
Keskerakondlane Värner Lootsmann tankis 18. aprillil kell 12.42 Statoili tanklast kütust 428 krooni 51 sendi eest. Vaid paar minutit hiljem, kell 12.44, tankis ta samast kohast kütust 359 krooni eest, kirjutab SL Õhtuleht.
“Selles ei ole… selles ei ole midagi imelikku. Ma võtan… mm… vahel on ka nii, et on… mul on ka kanister autos ja võtan kanistri ka täis. Jah! Selles ei ole… selles ei ole… mm… midagi… midagi, midagi, imelikku ei ole selles. Jah.”
Kanister on ju 20liitrine. Kuidas sinna mahub 359 krooni eest kütust?
“Võib-olla, no ma ei pea tähendab… niisugust arvestust ega nüüd, seda küll, täpselt mitme eest või… või… ma võtan nii nagu parajasti vaja on.”
Mitu kanistrit teil siis autos on?
“Mis tähendab mitu kanistrit?”
359 krooni eest kütust 20liitrisesse kanistrisse ju ei mahu?
“20liitrine kanister on. Kui 20 on, siis ta vist tulebki seal kuskil… Jah!”
Kallate siis kanistrist paaki?
“No mis teie arvate, kuidas teistmoodi saab kanistrist bensiini paaki? Eks ikka kallates ju! Aga ma väga vabandan, mul hakkab komisjoni istung,” polnud Lootsmannil rohkem aega.
Res Publica liige Külvar Mand tankis 9. aprillil kell 16.11 Paldiski maantee Neste tanklas 437 krooni eest. Paarkümmend minutit hiljem kell 16.30 võttis samast veel kord bensiini ning maksis deebetkaardiga. 13. aprillil kell 14.44 ostis Mand Tallinna Jannseni tänava Neste tanklast bensiini 100 krooni eest, minut hiljem tankis bensiini 339 kr 78 s eest ning maksis deebetkaardiga.
“(Pikk mõttepaus.) Ma tangin nii sularaha eest kui ka kaardiga — paralleelselt. Täispaaki on sularaha eest päris keeruline panna. Kui on vaba sularaha, siis kasutan selle ära ja kaardiga tangin täispaagi. Kui panna näiteks 500 krooni eest ja paaki ei saa täis, siis lihtsalt, noh…”
Allikas Delfi 03.06.2003
Härrasrahvaks sakslased ja töötegijaks e bulldog @ 29.05.2003 23:56 Ka sõjas sakslastele kõige raskemal ajal ei kavatsenud nad mobiliseeritud eestlastest sõdurite võitlusmoraali tõstmiseks Eestile iseseisvust anda. Ilmekaks näiteks on Rahvusarhiivi poolt publitseeritud KGB 4. osakonna aruannete põhjal praeguse suurkirjaniku Jaan Krossi saatus. Tartu Ülikooli juristina lõpetanud Kross töötas 1943-1944. aastal SS Eesti Leegioni kindralinspektor Soodla staabis tõlgina. 1944. aastal arreteerisid Saksa võimud Krossi, süüdistades teda põrandaaluses natsionalistlikus "Eesti Rahvuskomitees" kaasalöömises. Kross vabastati Tallinna eeluurimisvanglast alles pealetungivate Nõukogude vägede poolt. 1947. aastal mõistis MGB (julgeolekuministeerium) erinõupidamine Jaan Krossi juba ENSV-s süüdi ja viieks aastaks sunnitööle pagulastele informatsiooni edastamise eest läbi "Eesti Rahvuskomiteega" seotud rahvuslase Enn Sarve. 1960. aastal tühistas KGB uue juurdluse põhjal Balti sõjaväeringkonna sõjatribunal MGB erinõupidamise otsuse Enn Sarve ja Jaan Krossi asjas.
Meie justiitsminister! Arvos @ 15.05.2003 23:06 TALLINN, 15. mai (EPLO) - Eesti Ekspressis neljapäeval ilmunud justiitsminister Ken-Martti Vaheri liiklusrikkumiste paturegister.
23. juuli 1996 - kihutamine kuni 20 km/h üle lubatu. Trahv 330 krooni.
22. aprill 1997 - eriti kõva kihutamine (lubatust üle 40 km/h rohkem). Kolm kuud loata.
22. aprill 1997 (samal päeval!) - muu rikkumine. Trahv 100 krooni.
19. mai 1997 - liiklusmärgi eiramine. Trahv 210 krooni.
7. september 1997 - lubatud kiiruse ületamine 20-40 km/h võrra. Trahv 840 krooni.
5. detsember 1997 - lubatud kiiruse ületamine 20-40 km/h võrra. Trahv 840 krooni.
6. veebruar 1998 - ilma kindlustuseta sõitmine. Trahv 1080 krooni.
26. september 1998 - kihutamine kuni 20 km/h üle lubatu. Trahv 72 krooni.
15. veebruar 1999 - kihutamine kuni 20 km/h üle lubatu. Trahv 205 krooni.
14. mai 1999 - autol tehnoülevaatus tegemata. Trahv 360 krooni.
17. veebruar 2001 - kihutamine kuni 20 km/h üle lubatu. Trahv 200 krooni.
27. veebruar 2001 - liiklusmärgi eiramine. Trahv 265 krooni.
29. aprill 2001 - kihutamine kuni 20 km/h üle lubatu. Trahv 159 krooni.
10. juuni 2001 - autol tehnoülevaatus tegemata. Trahv 530 krooni.
9. juuli 2001 - lubatud kiiruse ületamine 20-40 km/h. Loata üks kuu.
25. juuli 2001 - lubatud kiiruse ületamine 20-40 km/h. Trahv 2000 krooni. (Kus oli juhiluba??? Juhiluba võeti ära 23. juulil!)
5. oktoober 2001 - kihutamine kuni 20 km/h üle lubatu. Trahv 265 krooni.
9. oktoober 2001 - lubatud kiiruse ületamine 20-40 km/h. Trahv 1500 krooni.
9. november 2001 - turvavöö lahti, liiklusmärgi eiramine. Trahv 600 krooni.
19. aprill 2002 - turvavöö lahti, kihutamine kuni 20 km/h üle lubatu. Trahv 600 krooni.
22. november 2002 - liiklusmärgi eiramine. Trahv 540 krooni.
1. detsember 2002 - lahtine turvavöö. Trahv 600 krooni.
10. mai 2003 - lubatud kiiruse ületamine 20-40 km/h. Trahv 1800 krooni.
Mida ei tohi teha esimesel kohtamisel Arvos @ 14.05.2003 22:47 Ära räägi välja, kui palju sa teenid. Oluline on sinu iseloom, mitte suutlikkus kalleid lahutusprotsesse läbi elada.
Ära purju jää - näed rumal välja ja räägid lollusi.
Ära proovi tema põlve silitada, enne kui oled kindla signaali saanud. Kindla signaalina ei tohiks käsitleda näiteks haigutamist.
Ära räägi talle oma probleemidest, välja arvatud juhul, kui sinu vastas istuv naine armastab psühholoogi juures käivaid mehi.
Ära riietu loovalt. Alguses vajab ta kinnitust, et sa oled igati normaalne kutt. Oma lahedust võid demonstreerida mõni teine kord.
Ära räägi kõike oma perekonnast ja endistest tüdruksõpradest. Esiteks on vaja midagi, millest ka teisel ja kolmandal kohtingul vestelda, teiseks ei pruugi ta selle peale WCst tagasi tulla.
Ära jäta oma särgi nööpe kuni nabani lahti. Kujutlusvõime on jõuline tegur.
Ära ürita Ricky Martinit mängida - tantsimine on üks riskantne asi ja võib tekitada küsimusi (vt. viies punkt).
Ära räägi oma kooliajast. On olemas hulk mehi, kellele see aeg jääb igavesti elu parimaks. Naised selliseid tüüpe eriti lähedalt tundma õppida ei taha.
Ära mingil juhul küsi tema rindade ehtsuse kohta.
Kui sina tema välja kutsusid, maksa ära kogu arve. Kui initsiaator oli naine, tehke see pooleks.
Ära kanna musti sokke ega aluspesu (kunagi ei või teada).
Allikas SlÕhtuleht
Võmmi paksuks sõimanud poiss sai trahvi Arvos @ 14.05.2003 01:25 Politseinikku paksuks sõimanud ja talle sellega “vaimset piina” valmistanud poisil tuleb kohtu otsusega hüvitada korravalvuri kannatusi 100 naelaga, teatas teisipäeval ajaleht Daily Telegraph.
Tüsedusele kalduv politseinik Jack Montague olevat lehe andmetel Loode-Inglismaal Ulverstonis koos kaaslasega patrullinud, kui 17-aastane poiss teda solvas. Kohtunikud leidsid, et nooruk väärib kuritahtliku käitumise eest karistust.
“Ka võmmidel on tunded ja mul on hea meel, et kohtunikud astusid ebatavalise sammu ja seda tunnistasid,” ütles politseinik kohtuotsusest kuuldes.
Montague, kel pikkust 172 sentimeetrit kaalub 196 kilo, andis ajaleht teada.
Allikas Delfi 13.05.2003
“Muidugi, ma söön meeleldi karrirooga ja võtan paar pinti õlut, aga ma ei ole sugugi paks. See on ebaõiglane,” pahandas korravalvur. “Ma mängin kohalikus klubis kriketit ja treenin noorte jalgpallimeeskonda, nii et pigem võin ma pidada end üsnagi sportlikuks.”.
Politseinik kuuleb üha enam sõimu Arvos @ 12.05.2003 11:02 PÄRNU, 12. mai (EPLO) - Pärnu maakohus on viimastel kuudel karistanud ligi kümmet isikut, kes on politseinikke nende töökohustuste täitmisel sõimanud või rünnanud, kirjutas Pärnu Postimees.
Pärnu prokurör Kristine Tamm ütles, et kõikidel juhtumitel on kuritegu pandud toime purjuspäi. Kohtus on sõimajad ja ründajad valdavalt mõistetud süüdi lihtmenetluse korras, mis eeldab süü omaksvõttu. Enamasti on olnud tegemist varem kohtulikult karistatud isikutega. Kohus on mõistnud kõigile rahalise karistuse, kuigi karistusseadustiku vastav paragrahv võimaldab karistada kuni kaheaastase vangistusega. Politseid rünnanu võib aga kuni viieks aastaks vangi minna.
Kõige ropema suu ja rikkama sõimusõnade valikuga on olnud töötu Marko Järvelt. Kui Järvelt Surju poe juures politseiauto tagaistmele istuma pandi, püüdis ta ust avada. Kui see ei õnnestunud, hakkas ta patrullpolitseinikke sõimama. Muu hulgas ütles ta ühele politseinikule, et tolle nina on nagu kalkuni t… ja ta lööb selle tal selja taha.
“See näitab, et ta on märganud seda politseinikku kui inimest ja leidnud silmatorkava koha tema välimuses,” rääkis prokurör. Järveltile määras kohus 6500kroonise rahalise karistuse.
Veel tõi prokurör näiteks Lea Mitjani, kes küsis naispolitseinikult, kas tollel lapsi on, ja ütles siis, et see ei saagi lapsi. Seejärel andis ta politseinikule mitu korda vastu vahtimist. Kohus karistas Mitjani 8750kroonise trahviga. Nagu kõikidel 2. astme kuriteo sooritanutel, tuleb temalgi maksta 2160 krooni sundraha.
Töötul Kaupo Ollinol läks suupruukimine maksma 7500 krooni. Tema nimetas politseinikku litsiks meheks ja kuradi võmmiks ning saatis teda teatud kohtadesse.
Varem kolmel korral karistatud Pille Kinnisvara kinnisvaramaakleril Raigo Kääril tuleb lõugade laiutamise eest välja käia 10 000 krooni. “Koer” ja “mäger” olid viisakaimad sõnad, millega ta politseinikke kostitas, ülejäänud ei kannata trükimusta.
Töötu Jaanus Aasamägi aga peab maksma 6000 krooni, sest sõimas politseinikke sitapulkadeks.
@ 25.02.2012 18:55