ChatOK

Tere tulemast ChatOk portaali ja jutukatesse. Enda kasutajainfot saab portaalis täita profiil/seaded alt.
Täname kõikide saadetud anekdootide-lugude saatjaid. Jutukate kasutamiseks pole vaja portaalis registreeruda. Vali Chatok jutukas või Tutvusjutukas ja sisselogimiseks vajuta nuppu Reset. Jutukasse logimisel peab olema parooli pikkus vähemalt kuus tähemärki. Kui midagi läks sisselogimisel valesti, vajuta Reset ja alusta uuesti!
   kasutajanimi: salasõna:     Registreeri     Unustasid parooli? 21.05.2012 13:17   

PEAMENÜÜ

ChatOK Jutukas
E-Kaardid
Netimärkmik
Musatop 30
Suu puhtaks
Tutvusklubi
Flash Chat
Profiil/Seaded
Messenger
Klubid
Teadetetahvel
Pildigalerii
Album
Üritused
Küsitlus
Foorum
Otsing
Kommentaarid
ChatOK tutvus
Jutuka kasutajad
Reeglid
Abi
Winklient
IP trace

MENÜÜ

Sünnipäevad
Lingikogu
Anekdoodid
Horoskoop
Lugude nurk
Kummalised lood
Ilmateade
TV ja Raadio
Kino ja Teater
Sõiduplaanid
Mängud
Mitmesugust
Arvutid

UUDISED

Postimees
Minut.ee
Päevaleht
Lugude nurk

Saada oma lugu!
Vaata Lugude nurga TOP 10

Leheküljed: 1 2 Järgmised Lõpp


Tänapäeva tuhkatriinux)
 tipzitupzz LISA SÕBRAKS offline @ 29.12.2007 02:42
Elas kord mees. Tegelikult enam ta ei ela, aga no, kunagi elas. Tal oli üks tütar, kes oli julm kobedik, tema nimi oli Petra. Nad elasid ilusti kahekesi koos, sest tüdruku ema oli surnud.

Aeg läks mööda ning Petra isa leidis omale uue naise.
Uus naine oli õel ja kuri, ta nimi oli Loviisa, tal olid kaks tütart- Helina ja Joanna. Need olid sellised piffid, et lenda või õhku.
Kahjuks aga Petra isa suri varsti ühe haiguse tagajärjel ära.
Nüüd tuli Petral jääda kasuema ja tema nälkjast tütardega. Peagi pandi Petra tegema kõige mustemaid kodutöid- ta pidi küürima Helina tallaaluseid hambaharjaga ja Joanna käskis Petral enda kaenlakarvu kammida. Pluss ta pidi iga päev minema poodi ja enda isa varanduse eest Glade One Touchi ostma. Peldikusse, muideks.
See, et Petra nii musti töid pidi tegema, tänu sellele hakkasid Helina ja Joanna kutsuma Petrat Pepeks.
Kõik Pepe küüned murdusid nende raskete kodutöödega.

Ühel ilusal suvepäeval kuulis Pepe enda toas, kuidas ta kasuõed kiljusid mingist läbust, mis pidi toimuma samal õhtul. Pepe läks uudishimulikult õdede tuppa, küsis peo kohta. Joanna vaid vaigistas Pepet ning käsutas viimase enda kaenlakarvu raseerima. Peale seda tegi ta õdedele soengud ja vahetas nende aluspesu puhta vastu.
"Kas ma tohin ka peole tulla koos teiega?" küsis Pepe häbelikult.
"Sina rott vä, kuule huiatki sa tuled meiega nagu, IUUU, vähe mark ju. Artur ei vaataks meie poolegi, kui meil sinusugune lehm kaasas oleks. Unusta ära!" kisendas Helina.
Pepe kurvastas kohutavalt. Kohe nii kohutavalt, et jooksis nuttes oma tuppa voodile halama.
Ta kuulis veel, kuidas õed trepist alla jooksid ja kisendasid, et ema neile taksoraha annaks, neil olevat vaja sõita kuskile Nõmmele läbule.

Pepe aga ikka nuttis enda toas. Järsku ronis aknast sisse mingi haldjatiibadega tolgendis.
"Kes sa oled?" küsis Pepe nutuselt.
"Ma olen Klaudi. Ma olen sinu Haldjast Ristiema. Ma päriselt ei ole haldjas, ma olen Totaalse Muutumise esindaja. Ma tulin sind muutma, et sa saaksid läbule minna." rõõmustas Klaudi.
Pepe nägu läks naerule ning ta hüppas koheselt püsti ja sättis end mugavalt peeglilaua taha istuma.
Poole tunniga oli Pepel seljas ÜLIminiseelik, ÜLIavar topp ja tikksaapad. Juuksed värvis Klaudi ära, kiirelt muuseas. Näkku toppis ta Pepele sada kilo krohvi ja voilaa- ta oli ilusam kui kunagi varem.
Klaudi andis ka taksoraha Pepele.
"Pea meeles, et sa tuleksid enne kella kahtteist ära, vastasel juhul sul kukub krohv näost ära ja su õed tunnevad su ära." kisendas Klaudi järgi veel.

Kui Pepe jõudis maja ette, kus pidu pidi olema, oleks ta äärepealt imestusest püksi teinud. Maja oli kolmekordne. Pepe otsustas siiski sisse minna.
Kui ta astus elutuppa, mis hõivas tervet teist korrust, jäid kõigi karbid lahti. Ilged sekspommid vaatasid nüüd kõik Pepet. Pepe kõndis uhkelt neist mööda ja haaras laua pealt Arbuusi Sin'i. Tegi selle hammastega lahti ja kulistas selle kolme lonksuga alla.
Artur- iga eide driim gaai, sulas sellepeale ja tormas automaatselt Pepe käte vahele. Nad amelesid terve õhtu, samal ajal kui pepe kasuõed vaatasid silmi kissitades uut kobedikku.
Pepe, poole suudlemise ja amelemise pealt vaatas kella. Viie pärast kaksteist. Ta tõusis kähku ja tormas sõnagi lausumata uksest välja. Artur suunas pilgu maha ja kurvastas. Õed aga kasutasid võimalust ja üritasid Arturit sebida. Pluss veel mingid muud mõttetud eided.
Artur aga ei tahtnud neid. Ta tahtis seda piffi, kellega ta just amelenud oli.
Pepe jõudis koju ja läks magama.

Hommikul oli Pepel veits pohmakas, kuna ta ikkagi polnud varem nii palju joonud. Viis sekundit pärast luukide lahtitegemist tormasid Pepe tuppa Helina ja Joanna, kes hakkasid meeletult klatsima 'eilset kobedikku, kes Arturi sai'.
"Siuke tsikk oli no, kust päraper*est selline tuli, kurat!" kriiskas Joanna.
"Täiega haige nagu ä, ma nagu tahtsin ise Arturit ä, ja siis saadsaaru nagu vä, see eit nagu tormas sisse ä, jõi Sini ja hakkas nagu amelema Arturiga onju ä, täiega friik nagu ä...." nurises Helina.

Pepe vaid muigas selle jutu peale ja nagu muuseas, küsis kas õed vajavad abi koristamisel või soovib keegi kaenlaaluseraseerimist. Õdedel aga ei olnud tuju Pepet täna kiusata.
"Te lähete täna jälle vä?" küsis Pepe
"Kuhu?" uudistas Joanna.
"No sinna samma peole, kus eile.." mainis Pepe
Õed vaatasid Pepet lollakalt: "Kust sa võtad, et see täna edas läheb??"
Pepe värvus näost lillaks, Artur oli teda tagasi kutsunud, aga õed vist ei teadnud seda.
"Eee, te ise ütlesite ju.." vabandas ta end välja.
"Võibolla tõesti ä, aga no, keda kotib, sa ngunii kopitad kodus, munakott," naeris Helina ja nad lahkusid Pepe toast.

Õhtul läksid õed jälle läbule, neile helistati.
Pepe tahtis ka minna,seega ta hakkas meelega nutma.
Seejärel ronis aknast kolinal sisse jälle Klaudi, kes talle teist korda muutumist tegi. Sellega ühel pool, sai ta jälle raha ning hoiatuse- kell kaksteist!

Jällegi jõudis Pepe peole, seekord nad ikka kohutavalt amelesid. Nad lõpetasid omadega Arturi toas. Voodis. Kahekesi. Teki all. Ilma riieteta. Jah nad magasid parasjagu, kui Pepe oma D&G käekella vaatas. Ta pidi kreepsu saama, kui avastas, et tal on üks minut aega. Ta tegi kiirriietumist ja jooksis toast minema, oma koju. Taksoga muidugi.
Aga ta ei märganud kahjuks, et ta unustas enda helelillad Playboy stringid Arturi poole.
Artur nuusutas neid, magas nendega ja kavatses järgmine päev minna otsima tüdrukut, kellel on helelillad Playboy rinnahoidjad. Ehk komplekt.

Pepe ärkas, seekord suurema pohmakaga. Õed tol hommikul isegi ei sadanud tema tuppa. Nad lõikusid ennast enda toas, kuna Artur ke**is selle kobedikuga.
Järsku kuulis Loviisa koputust.
Ta läks vaatama, uksel seisis Artur helelillade stringidega. Need olid tal käes loomulikult.
" Helina, Joanna, külalinneeeeeee!" röökis Loviisa tüdinult.

Õed jooksid uksele, veenid verised ja hambad irvakil.
"Kas kumbagile teist kuuluvad need stringid?"
"Jaaa, mulle!" kavatses Helina öelda, kui teda segas Joanna: "MINU OMAD!"
Nad olid muidugi mõlemad ilma meigita. Ka Pepe oli ilma meigita.
"Need stringid on komplektis rinnahoidjatega. Playboy eraldi pesu ei tee.. Näidake palun samasuguseid rinnahoidjaid nagu need stringid siin. See peab olema komplekt. Ja minu driimgöörlil, kes on salapärane, peab olema sama rinnahoidja, kuna ta unustas stringid minu juurde." palus Artur.
Õed jooksid endi tuppa, otsisid, aga ei leidnud. Samal ajal Pepe, kes kuulis enda tuppa nende vestlust, võttis sahtlist helelilla playboy rinnahoidja ja jalutas sellega Arturi ette. Nad suudlesid kirglikult.
Järgmine päev nad hakkasid käima.
Kaks aastat hiljem nad abiellusid.


Lõpuks elasid nad õnnelikult, said omale kümme last, kõik olid väärakad, kuna Pepe oli parm ja Artur narkar.



x)
Hinne: 5.00

Dþiina ja Pieriine
 -kallike- LISA SÕBRAKS offline @ 30.01.2006 17:28
Dþiina elab Kahvi külas ning Pieriine elab Kahvi külas. Dþiina ja Pieriine on õed. Õigemini kaksikud. Te naeraksite end herneks , kui seda lugu kuulete. Dþiina tegi jälle pahandust. Aga mida? Noh. Pieriine küsib koolist tulles: ''Kas mu kaksik Dþiina tegi pättust?''. Dþiina istub toolile ja vastab: '' Ju ikka, tead sa ka mida? ''. Pieriine uudishimust: ''Mis see oli siis?'' Dþiina valetab jälle : '' Tiina pistis pilli, Olli pani julguse püksi''. Pieriine vastu: '' Tiina? Just Tiina Torkas Tollile Tuppi.'' Dþiina: 58 Senti!Päeva eest;)''
Hinne: 1.00

Dee
 Jalkamees10 LISA SÕBRAKS offline @ 31.01.2005 16:58
Kaks meest unistavad. Üks ütleb:" Ma tahaks endale BMW."
Teine ütleb:" Ma tahaks olla väga hea jalku mängja. Lähen kõikitest mängjatest mööda ja löön väga napilt mööda.
Siis tõuseb rahvas püsti ja hüüab.
NUza Pederast!!!
kommige ikke...
Hinne: 3.00

Ärge end ribateks naerge!!!
 Jalkamees10 LISA SÕBRAKS offline @ 31.01.2005 16:54
Juku kuuleb koolis sõna munn. Läheb koju küsib ema käest:"Mis see munn tähendab?" Ema ütleb televiisor.
Juku läheb jälle kooli kuuleb sõna vitt. Läheb koju küsib ema käest:"Mis see vitt tähendab?" Ema ütleb diivan.
Juku läheb jälle kooli kuuleb sõna seks. Läheb koju küsib ema käest:"Mis see seks tähendab?" Ema ütleb süüa tegema.
Jägmisel päeval tulevad külalised ja Juku ütleb:"LP Külalised:Isuge vittu vaatage munni me lähme teeme emaga köögis seksi!!!
Anke teada kui see oli hea ankdoot...
Hinne: 4.00

Pangad ettevaatlikud
 Arvos LISA SÕBRAKS offline @ 31.01.2004 02:17
Mida siis võib näiteks deebet- või krediitkaardi väljavõttest välja lugeda? Hea fantaasia korral näiteks seda, et: kui inimene võtab sularaha välja kl 23 ja 06 vahel, siis käib ta öösel kasiinos mängimas või ostab uimasteid; kui sööb igal õhtul väljas, siis elab ta üksi ega suuda luua toimivat paarisuhet;
kui inimene ostab pidevalt sigarette, siis on tema vähki haigestumise võimalus suurem ning talle pole mõtet pikaajalist laenu anda; kui ostab tihti magusat, siis kannatab ehk ülekaalu käes ja tervisehäired on peagi tulemas;
kui ostab alkoholi, siis on ta joodik ja mis siin enam lisada; kui ostab dieettoiduaineid, siis on tal äkki suhkrutõbi; kui ostab palju preservatiive, siis on ta seksmaniakk ja külastab lõbumaju (aga kui ei osta, siis tõenäoliselt haigestub aidsi ja kauaks teda siis enam); ostab palju bensiini, siis armastab ta autoga kihutada ja avarii ei ole kaugel; kui ei osta, siis käib jala ja võib auto alla jääda. Jne jne
Hinne: 2.33

ülimega kutt........=)
 nightlady14 LISA SÕBRAKS offline @ 04.11.2003 15:21
Oli suvi ja ma kohtasin üht hästi cooli kutti.
Teate ta selline tõmmu ja puha......ta hakkas mulle kohe meeldima kuid ma ei julgenud talle midagi öelda seega jäi asi katki!










Jäite uskuma we???????? Tublid kui ei, sest ma läxin tema juurde ja küsisin kas ta on kohalik sest ma ei tea kus see discko toimub ja kus on varemed exjuuuuuu.......No ta lubas mu siis sinna viia kuid tahtis teada et mix ma varemetesse minna tahan.,,Ahh mu kutt pidi mind seal ootama" *yeeeeeeaaaahhhhhhhhh right* ok yhesõnaga polnudki seal kedagi ja ta saatis ise mind sinna.............JA TEATE MIS HILJEM VÄLJA TULI!!!! ta tuli ise ka sinna ning tantsis minuga palju palju..................TULEMUSEX=) me käime juuuuuuuuhuuuuuuuuu
Hinne: 3.67

Ösel
 kartul LISA SÕBRAKS offline @ 31.10.2003 13:02
Oli kord ilus päev ja me mängisime sõpradega väljas ja nägime et polka auto sõidab ringi ja me mängisime edasi. Läks 5 tundi mööda ja oli juba päris pime ja me läksime tuppa ära. Kell oli üheksa ja me pidime magama minema. Öösel aga ma hakkasin unes kõndima ja ma kõndisin teleka tuppa. Mu tädi ja ema olid seal. Ja siis ütlesin ma: '' Ma tahan pissile'' ja tädi vatas: 'Aga mine siis kes sind keelab''. No siis läksingi ja hommikul tõusen ja olen ikka veel wc.
Hinne: 2.67

Känguru päästis farmeri elu
 Arvos LISA SÕBRAKS offline @ 24.09.2003 00:02
Austraallased tervitasid esmaspäeval kangelaslikku kängurut, kes päästis puu alla jäänud farmeri, kutsudes tema naise sündmuskohale.
Asjaarmastajast talupidaja Leonard Richards oli pühapäeval oma Melbourne’ist ida pool asuvates maavaldustes tormikahjustusi uurimas, kui talle puuoks kaela kukkus, nii et ta teadvuse kaotas.
Lulu käitus just niisama taibukalt nagu populaarse Austraalia lasteseriaali “Skippy” kodustatud kängurust peategelane, kes kõnnumaal hättasattunud inimesi päästab.
Koos koertega üleskasvanud loom pistis haukuma ja jätkas seda seni, kuni Richardsi naine asja uurima tuli. Naine leidis oma teadvusetu abikaasa majast mõnesaja meetri kaugusel mahalangenud oksarondi all lamamas ning Lulu teda valvamas.
Richardsite perekond oli kängurupoja auto alla jäänud emakänguru kukrust leidnud ja ta lutipudelist söötes üles kasvatanud.
“Isa lebas seal meelemärkuseta ja Lulu istus tema kõrval ja tegi ülimalt ebatavalist klähvivat häält, kuni ema kohale jõudis,” jutustas Richardsi 19-aastane poeg Luke.
Loomakaitserühmitus RSPCA kavatseb esitada Lulu oma iga-aastase vapra looma auhinna kandidaadiks.

Allikas: Delfi 23.09.2003
Hinne: 2.33

Kuidas mendile pinda käia
 Arvos LISA SÕBRAKS offline @ 21.04.2003 01:29
50 viisi, kuidas mendile pinda käia:
1. Kui sind kinni peetakse, siis ütle midagi sellist: "Mis on valesti, mu alkoholiringes ei ole üldse verd?"
2. Teeskle, et sa oled varas.
3. Kui sa ületasid kiirust, siis ütle, et sa tahtsid temaga võidu sõita.
4. Pöördu ta poole, kasutades eesnime.
5. Küsi, kust ta oma laheda mütsi sai?
6. Ütle midagi sellist:
"Ja mina mõtlesin, et politseinik peab olema heas füüsilises vormis."
7. Küsi kas ta kannab selle pärast relva, et väiksest peale ema ei lubanud püssidega mängida?
8. Kui tegemist on naisega, siis ütle kui kole ta tegelikult on, kuid viisakalt.
9. Proovi teda puudutada.
10. Kui sul palutakse väljuda, siis visku automaatselt kapotile ning aseta käed seljale.
11. Kui ta soovib sind läbi otsida, siis vihja sellele, et see on alles teie esimene kohtamine ja sa oled vanamoodne.
12. Kui käiku lähevad käerauad, siis kinnita siiralt, et SM on sulle vastumeelne.
13. Kui oled oma trahvikviitungile alla kirjutanud, siis ütle "Oops, see oli vale nimi."
14. Proovi altkäemaksuks sõõrikuid pakkuda ning kui ta nõustub, vabanda ja ütle et sõid just viimase.
15. Proovi teda ennetada ja küsi talt lubasid ja ta auto tehnilist passi.
16. Kui ta proovib sulle midagi öelda siis laula: "La La La, I can't hear you!"
17. Kui avaneb võimalus, siis komista ja kuku talle sülle.
18. Kui ta sind eemale tõukab, siis süüdista teda jõhkruses.
19. Enne kui sa kuhugi alla kirjutad noki nina, sest sa kasutad ju tema pliiatsit.
20. Näri närviliselt pliiatsit ja urgitse sellega kõrva.
21. Kui saab siis lammuta pliiats tükkideks ja hakka vedruga mängima.
22. Küsi kas tal on tütar. Kui vastus on jaatav, siis maini, et sellepärast tunduski ta nimi tuttav.
23. Tee lolle nägusid ja teeskle, et oled alaarenenud.
24. Kui ta midagi ütleb, siis korda kõike vaiksel häälel.
25. Räägi pomisedes iseendaga või proovi rääkida aktsendiga.
26. Küsi kuidas sõõrikuid valmistatakse.
27. Ütle, et kodus on sul samasugune läikiv ametimärk.
28. Vaidle oma käega poliitiliste probleemide üle.
29. Kui ta soovib su auto läbi otsida, siis ütle, et sul ei ole enam alkoholi. Eelmine ment võttis kõik ära.
30. Proovi talle oma autot maha müüa.
31. Küsi kas sa saaksid tema autot osta.
32. Kui tuleb sõita jaoskonda, siis küsi kas ees saaks sõita.
33. Mängi sireeniga.
34. Proovi seda häälega imiteerida.
35. Naerata meelitavalt.
36. Torka teda.
37. Keera pea ära ja vilista.
38. Kui ta võtab välja oma kumminuia, siis küsi üllatunult: "Mida te küll sellega teha tahate?"
39. Kui te olete naine, siis punastage ja öelge, et see on alles teie esimene kohtumine.
40. Kui istud tagaistmel, siis istu nurka, ime pöialt ja vingu.
41. Küsi kas sa saaksid ta relva katsuda.
42. Kui ei lubata, siis ütle, et sa tahtsid lihtsalt vaadata, kas sinu oma on suurem.
43. Ütle, et sulle meeldivad mundris mehed.
44. Küsi, kas sa saaksid ta riietust karnevaliks laenata.
45. Vaata taevasse ja lehvita.
46. Teeskle, et sa oled homo ja kutsu ta kohtamisele.
47. Kui ta keeldub, nuta.
48. Kui ta nõustub, süüdista teda seksuaalses ahistamises.
49. Vabanda, et su radaridetektor oli välja lülitatud.
50. Maini, et ka sina tahtsid politseinikuks saada, aga otsustasid, siiski parem keskkooli minna.
Hinne: 4.68

Maailm on kummuli...
 Rein LISA SÕBRAKS offline @ 11.03.2003 16:56
Savisaar mässib salli kaela ümber, tirib läkiläki pähe ja teatab:
"Nii, ma nüüd läksin!"
"Kuhu sa ikka lähed, isake," keelab Evelin Sepp malbe häälega. "Väljas on külmaks läinud, libe kah... Istu parem rahulikult kodus. Sina said ju valimistel kõige rohkem hääli, vaat ja nüüd las teised tulevad sinu juurde! Las tulevad, kummardavad maani ja paluvad, et
sa neid õiglaselt valitseks! Ära alanda ennast, ole suursugune!"

"Oled ikka hani!" vihastab Savisaar. "Poliitikast ei taipa tuhkagi! Ise ei saanud kolmesadat häältki, aga õpetab! Kui ma praegu koju ootama jään, siis ootan ennast halliks! Aita parem kasukas selga ja ära õienda!"
Hetk hiljem on ta juba uulitsal. Seal on rahvast murdu, Concordia ülikooli tudengid peavad miitingut, vehivad hangude ja kootidega ning kisendavad:
"Parunid surevad, mõisad põlevad, üliõpilased tantsivad, prillid ees!"
Üks kõneleja on roninud tünni otsa ja karjub: "Seltsimehed tudengid! Kaua me laseme veel ennast orja kombel alandada! Rektor on meilt neli nahka nülginud, ta on meid oma mõisatallis peksnud, naistudengite suhtes esimese öö õigust pruukinud, meie vendi ja õdesid hobuste ning jahikoerte vastu vahetanud! Võtame tõrvikud ja asume teele! Tuli otsa neetud sakste pesale!"
"Ükskord prahvatab vimm, mis kogunend salaja!" laulavad üliõpilased ja asuvad Susi mõisa poole teele. Savisaar kõõritab hirmunult mässumehi.
"On alles ajad!" poriseb ta. "Hirmus! Rahvas on päris ülekäte läinud. Kõik need Res Publicale antud hääled ja puha... Aga pole viga, küll me välja rabeleme! Just!"
Ta ostab Jaani kiriku juurest Siim Kallase jaoks väikese lillekimbu ning tõttab Toompeale.

Esimene inimene, keda ta peaministri ootetoas näeb, on Juhan Parts.
"Mis sina siin teed!" küsib Savisaar vihaselt.
"Aga sa ise?" küsib Parts vastu.
"Mina tulin oma koalitsioonipartnerile külla!" seletab Savisaar.
"Võib-olla tulin hoopis mina oma koalitsioonipartnerile külla," muigab Parts.

Savisaar tunneb, kuidas süda jätab löögi vahele. Ta otsib seinalt tuge, aga teeb seejärel välkkiire otsuse ning tormab kabinetti. Seal istuvad Siim Kallas ja Villu Reiljan ning ajavad lõbusasti juttu.
Savisaart nähes peidavad nad kiiresti mingid paberid lauasahtlisse ja hammustavad huulde. On näha, et mõlemad pingutavad meeleheitlikult, et mitte naerma pursata. Savisaar seda ei märka.
"Vaata kui hea, et te mõlemad siin olete!" alustab ta bravuurikalt. "Noh, kas paneme valitsuse kohe kokku? Näe, ma tõin lilli ja... Pange vaasi."
"Oi, tõesti ilusad lilled!" ütleb Villu Reiljan magusa naeratusega. "Eks vist keskturult ostetud, ma arvan."

Kallas turtsatab valjusti ja surub küüned ihusse. Ta on näost punane ja näitab Villule salaja rusikat, et mida sa kurivaim ajad naerma!
Savisaare pilgu all suudab ta siiski tõsiseks jääda, varjab näo kätega ja teeskleb, nagu sügeleks tal nina.
"Ei, mispärast keskturult..." pomiseb Savisaar. "Jaani kiriku juurest ostsin. Kuulge, mehed, öelge nüüd otse: mitut ministrikohta te tahate?"
"Aga palju sa ise tahad, tuvike?" küsib Reiljan kavalalt. "Siseministriks saab ju vist see Panov, tema on vangimajade olukorraga hästi tuttav?"
Kallas ei pea vastu, sööstab akna juurde, surub rusika suhu ja lausa väänleb kardina varjus naeru käes.
"Panov..." pobiseb Savisaar. "Mehed, mis te nüüd nalja teete..."
"Meie ei tee nalja!" vaidleb Villu ilmsüütu näoga vastu. "Kus sa siin nalja näed, kullake? Meie peame sinuga koalitsioonikõnelusi!"
"Muidugi, Keskerakond ju võitis valimised!" suudab ka Kallas akna juurest piiksuda. Tal on pisarad silmas, naer puksub ikka veel tema sisikonnas ja on kohe-kohe välja purskamas.
"Jaa, meie võitsime valimised!" alustab Savisaar, kuid samal ajal hiilib Villu Reiljan tema selja taha ning teeb Keskerakonna juhile sarvi. Kallas niitsatab abitult, tal tuleb õhust puudu.
"Mis sa naerad?" küsib Savisaar pahaselt.
"Ma... ei... naera..." oigab Kallas, kuid grimassid, mida Reiljan Savisaare selja taga teeb, on talle liig. Peaminister variseb toolile ja naerab nagu pöörane.
"Mis on?" kordab Savisaar. "Kelle üle sa naerad? Kas mul on püksilukk lahti?"
"Ei ole, lihtsalt üks vana anekdoot tuli meelde," lõõtsutab Kallas ja pühib laubalt higi. "Olgu peale, Edgar, küll me teine päev räägime ja paneme valitsust kokku ja... Mul on praegu natuke kiire, Juhan Parts ootab juba hulk aega seal ees. Tead, ma helistan sulle ise, eks?"
"Millal sa helistad?" nõuab Savisaar. "Kas homme?"
"Jah, võib-olla homme, aga võib-olla järgmine nädal..." seletab Kallas."Vaatame! Küll ma kunagi ikka helistan... vist. Mine nüüd pealegi! Ja kutsu Parts sisse!"

Savisaar laseb end kabinetist välja lükata ning vaatab tummalt pealt, kuidas Juhan Parts Kallase juurde sisse astub ning enda järel ukse suleb.
"Nojah, aga vähemalt on koalitsioonikõnelustega pihta hakatud!" katsub Savisaar enese lohutamiseks mõelda. "Eks need peavadki aega võtma! Muidugi! Ega siis valitsuse tegemine pole üle lombi sülitamine, et ajad huuled torru ja lärtsti! Ettepanek on tehtud, las nüüd poisid kaaluvad. Poliitika on tõsine asi. Jaa-jaa..."

Ta ajab vatid selga ning jalutab aeglaselt Toompealt alla, linnavalitsusse. Taamal punab taevas: Susi mõis on põlema pandud. Concordia tudengid marsivad valjusti käratsedes Pirita poole. Nad on kellegi kotti ajanud ja see "keegi" rabeleb koledasti ning karjub "Appi! Appi!"
"Ah nüüd on sul maakeel suus!" kärgivad tudengid. "Enne rääkisid ainult inglist! Nooh, varsti võid Pirita jões kaladega juttu ajada, kuradi parun!"
Savisaar laseb rongkäigul mööduda ja lipsab oma majja.
"Maailm on ikka päris kummuli!" mõtleb ta ängistusega.

A. Kivirähk
Hinne: 3.36

Keemilised elemendid
 Sessi LISA SÕBRAKS offline @ 28.01.2003 19:57
Keemikud on saanud hakkama uuendustega Mendelejevi tabelis:

Elemendi nimi: WOMAN (NAINE)

Sümbol: WO

Aatomi mass: (Ära püüagi teada saada!)

Füüsikalised omadused:
Üldiselt ümarate vormidega.
Hakkab keema ei millestki ja võib mõnda aega väga külm olla
Sulab, kui kohelda õigesti.
Väga kibe, kui ei ole hästi kasutatud.

Keemilised omadused:
Väga aktiivne, väga ebastabiilne.
Reageerib suurepäraselt kulla, hõbeda, plaatina ja vääriskividega.
Raevukas, kui üksi jätta.
Võimeline imama suurt hulka eksootilist toitu.
Muutub kergelt rohekaks, kui pöörduda parema elemendi poole.

Kasutamine:
Väga sobiv kaunistuseks, väga hea katalüsaator terviserikete
kindlakstegemiseks.
Tõenäoliselt kõige võimsam tuntud aine sissetulekute vähendamiseks.

Hoiatus: Äärmiselt plahvatusohtlik kogenematutes kätes.


Elemendi nimi: MAN (Mees)

Sümbol: XY

Aatomi mass: (80 +/- 50)

Füüsikalised omadused:
Tahke toatemperatuuril, kuid vajub kergelt vormist välja.
Kergelt hõljuv ja mõnikord udus.
Raske leida ülipuhast eksemplari.
Rooste tõttu pole vanemad eksemplarid võimelised voolu
juhtima nii kergelt kui nooremad.

Keemilised omadused:
Üritab kasutada igat võimalust, et siduda ennast WO-ga.
Samuti on tugevalt seotud oma enda elemendi egoga.
Muutub plahvatusohtlikuks kui kõrvutada Lp-ga (Element: Lapsed)
pikemaks perioodiks.
Saab neutraliseerida alkoholiga küllastades.

Kasutamine: keegi ei tea. Võimalik hea metaani allikas.

Hoiatus: WO elemendi puudumisel, see element kiiresti laguneb ja
hakkab haisema!!!
Hinne: 4.15

ENSVL raadioeeter
 Arvos LISA SÕBRAKS offline @ 19.01.2003 21:35
NSVL ajal küsiti Eesti raadio soovisaate saatejuhilt, Kas teil Boney M-i on? Saatejuht vastas:"Meil pole siin hobuse emmigi!" Päevapealt kaotas töö saatejuhina. Tõestisündinud lugu.
Hinne: 2.67

Mehed on nagu...
 Sessi LISA SÕBRAKS offline @ 19.01.2003 18:44
...šokolaad - magus, mõnus, tavaliselt maandub otse su puusadele
...popcorn - pakuvad rahuldust, aga ainult hetkeks
...kohv - parimad nende hulgast on rikkad, kuumad ja hoiavad öö läbi ärkvel
...telereklaam - ei või uskuda ainsatki sõna, mis nad ütlevad
...arvuti - raske aru saada ja kunagi pole piisavalt mälumahtu
...jahutuskast - pane ainult õlut täis ja võid kaasa võtta kuhu iganes
...horoskoop - alati ütlevad sulle, mida sa tegema pead, ja enamasti eksivad
...ripsmetušš - jooksevad, kui muutud emotsionaalseks
...parkimiskoht - head on juba ära võetud ja vabad on kas invaliididele või kohutavalt väikesed
Hinne: 4.38

Lugu värvukesest
 Sessi LISA SÕBRAKS offline @ 19.01.2003 12:17
Nu oli üks värvuke, kes oli Lõunass lendamisega natuke hilja peale jäänud. Siinne kliima teadagi tema jaoks liiga külm...
Märkamata värvukest, sittus talle peale lehm, värvukesel nüüd muidugi hea soe olla, aga...välja ta sealt ei saanud... Möödus rebane, värvuke palus teda ikka,et kulla rebane,aita mind siit sita seest välja. Rebane polnud vastu, ta aitas värvukese välja ja sõi ta otsemaid ära ka.

Siit moraal:

1) Kõik,kes su täis situvad pole su vaenlased!
2) Kõik, kes su sita seest välja aitavad, pole sinu sõbrad!
3) Kui oled sita sees, siis ära säutsu!
Hinne: 3.57

Little test!
 Sessi LISA SÕBRAKS offline @ 19.01.2003 02:26
Osalege palun väikses testis oma psüühilise
tervise hindamisel.

Looke on ühest noorest tüdrukust.
Oma ema matustel kohtus neiu väga atraktiivse noormehega,
kellest sattus suurde vaimustusse.
Noormehestundis ta ära oma unelmate mehe, kuid kahjuks ei
küsinud ta matuste käigus poisilt telefoninumbrit.
Mõni päev hiljem tappis neiu oma õe.

Küsimus: mis oli õe tapmise motiiviks?

Enne kui loete vastust allpool, proovige vastus välja mõelda.








































Õige vastus: ta lootis , et noormees tuleb taas matustele

Tegemist on Ameerikas kasutatava testiga, mida peavad sooritama
ka kurjategijad.
Paljud seeriamõrvarid vastavad sellele küsimusele õigesti.
Kui te vastasite samuti õigesti, mõtlete te nagu psühhopaat.
Kui te ei taibanud õiget vastust ära: good for you!
Kui teie sõbrad tabasid õige vastuse ära: hoidke neist eemale.

Palun siis testi tulemustest mulle ka teada anda! :))
Hinne: 4.23

Lihavõttejänes
 Arvos LISA SÕBRAKS offline @ 18.01.2003 22:45
Andrus Kivirähk
Lihavõttejäneste martüürium.

Jälle on käes ülestõusmispühad ning tuhanded jänesed asuvad teele, et viia inimestele kätte nende lihavõttemunad.
"Arvatakse, et meie elu on ainult üks lust ja lillepidu," kõneleb üks hallipäine jänes." Vaadake vaid neid lihavõttekalendreid ja -postkaarte, kus rohelistel aasadel keksivad jänesed koos tibudega, kõigil naerunäod peas. See on täiesti vale ettekujutus, puhas propaganda, mida meil, jänestel endil, on lausa vastik ja valus vaadata."
"Tegelik elu on hoopis midagi muud," jätkab teine jänes, kelle üks jalg on puust. "Märtsis ja aprillis pole rohelist muru mitte kusagil, meie tee viib ikka läbi lumelobjaka ja sopa. Kui palju meid sealjuures külma ning haiguste kätte kärvab, on võimatu kokku arvatagi.'
"Ja tibud pole meile ka mingid sõbrad, " lisab kolmas, mõlemast silmast pime jänes, ennast lavatsilt üles upitades, ning sülitab pange suutäie verist röga. "Kõige suurem õnnetus jänestele on ju see, kui meie kaasavõetud ja ilusti värvitud munad pika teekonna jooksul kooruma hakkavad. Siis on kogu meie vaev olnud asjatu, sest tibudega pole meil midagi peale hakata, ega me ju neid inimestele padja alla ei pane. Tõmbame neil niisama kõrid maha ja rändame tagasi oma laagritesse, uute munade järele. Aga see on meeletu pingutus ja meil tuleb selle eest maksta oma tervisega."
"Tuleb hakata uuesti munasid värvima, aga aega on napilt ja töötada tuleb öösiti, magada ei saa hetkegi," jutustab hallipäine jänes edasi. "Kust vaesel jänesel munavärve võtta? Tuleb omaenese sooned avada ja punasel verel voolata lasta. Ja siis taas teele, kas löögu pikne või värisegu maa, jänestele armu ei anta."
"Minu kõige raskem rännak oli see, kui me viisime mune Venemaalt tagasipöörduvale Napoleoni sõjavaele," pajatab üks luukõhn jänes, kes on longanud meie juurde kahe kargu najal. "Milline märts ! Päevad läbi sadas paksu lörtsi! Sumpasime kaelani sopas, kandes mune pea kohal. Tuhandest teele asunud jänesest jõudsid Napoleoni voorini vaevalt 50. Ja kõige selle vaeva eest ei saanud meile osaks vähimatki tänu, peeaaegu kõik kaunid lihavõttemunad lömastati pealetungivate vene partisanide poolt."
"Ja siis imestatakse, miks lihavõttejänesed nii koledasti joovad," kähistab pime, lavatsil lebav jänes." Meie elu on selline, et sageli hoiab ainult viin meid lõplikult kokku kukkumast. Olen viinud mune Peeter-Pauli kindluse kasemattidesse ja rännanud pikki aastaid GULAG-is. Minu vend kaotas sood ületades oma sibulakoortega värvitud muna ara ja poos end nuhtlemist kartes üles. Vaat selline on meie elu !"
"Jah, oma muna kaotanud jänest ootab karm karistus," noogutab puujalaga jänes pead. "Oleme igavese tule juures vandunud, et toimetame lihavõttemuna kas või oma elu hinnaga inimese padja alla."
Lavatsil lebanud jänes köhib taas ja heidab hinge. Teised pikk-kõrvad heidavad talle vaid mõne ükskõikse pilgu, elu on nad kalgiks muutnud.
"Sai vaevast lahti," nendib hallpea. "Homme läheb ju jälle põrguratas käima, ja mul on tunne, et see retk jääb minu jaoks viimaseks. "
"Eile võtsime loosi ja jagasime sedasi inimesed omavahel ära," räägib karkudega jänes. "Minule sattus Eestis elav laulja Maarja-Liis llus. Polegi kõige hullem, usun, et saan sel aastal veel hakkama. "
"Mulle sattus Bill Clinton," ütleb puujalaga jänes ja joob ühe sõõmuga ära klaasitäie kollakat, kohupiimast aetud puskarit. "Valgesse Majja on kole raske munaga sisse pääseda, ihukaitse on pidevalt valvel, iial ei tea, millal käib pauk ja sa mööda seina laiali pritsid."
"Aga mina pean viima muna Zaire'i presidendile Mobuto Sese Seko-le," sosistab üks päris noor jänes: " Ei tea, kuidas seal Aafrikas on ?"
"Maod," vastab hallpea napilt ja näpib põse pealt kärna.
Noor jänes hingab raskelt ning toetab pea käppadele.
Õhtu on käes. Telkide ees süttivad lõkked. Jänesed laulavad, viis on kaeblev ning tuleb otse südamest.
"Seal, kus elas kord Babüloon, käib ringi tuul ..."
Homme on Suur Reede
Hinne: 2.60

Krokodill
 Arvos LISA SÕBRAKS offline @ 18.01.2003 22:45
Austraalia Põhjaterritooriumil elab krokodille rohkem kui inimesi, aga bussiga nad tavaliselt ei sõida.
Bussijuht Baz Young aga rääkis neljapäeval uudisteagentuurile Australian Associated Press, kuidas tema üht säärast roomajat sõidutas.
Juht ei märganud oma pingi alla lebavat krokodilli enne, kui üks naisreisija loomale osutas.
“Mul pole aimugi, kust ta tuli,” kinnitas Young agentuurile Suurbritanniast viis korda suurema pindalaga Põhjaterritooriumi pealinnas Darwinis.
“Ma arvan, et keegi võttis ta bussi kaasa ja kavatses kusagile viia ja võibolla ei jaksanud ta looma kinni hoida ja too puges pingi alla ja see inimene läks siis vaikselt maha ja jättis mind krokodilliga,” lausus ta.
“See on üks sellistest asjadest, mis ikka Territooriumil juhtuvad,” lisas ta.
Krokodill oli 75 sentimeetri pikkune ja lõuad olid tal kleeplindiga kinni pandud, aga loomal õnnestus siiski kriimustada politseinikku, kes tuli teda vahistama.
Hinne: 2.17

Sõbrad omavahel
 Arvos LISA SÕBRAKS offline @ 18.01.2003 22:43
Mees on reisil Itaalias, saatis kolleegile Eestisse SMSi: "Olen Bahamal, 30 kraadi sooja, ilusaid tibisid jalaga segada." Mõne aja pärast vastas teine SMSiga: "Pärnu, miinus kümme, vahetan kätt."
Hinne: 3.40

Delfist 15.01.2003
 Arvos LISA SÕBRAKS offline @ 18.01.2003 22:31
Venemaal tuli möödakäijatel appi rutata mehele, kes külmus urineerimisel peenistpidi bussiootepaviljoni külge.
Ananova teatel oli Stavropolis elav noormees 30 külmakraadiga teel baarist koju. Ta tegi hetkeks peatuse, et vett välja lasta, nõjatudes toetuse saamiseks vastu paviljoni. Paraku lõi ta kriitilisel hetkel vankuma ning peenis jäi külmunud metalli külge kinni.
BBC teatel tabas hirmus külm meest ilmselt suure üllatusena, kuna Stavropol on traditsiooniliselt üks Venemaa soojemaid rajoone.
Hädasolija ümber kogunes suur rahvahulk, kellest igaühel oli hea nõu anda. Lõpuks päästeti mees laenatud soojaveekannuga pigist. Väidetavalt keeldus ohver arstiabist ja jooksis minema.
Hinne: 2.57

Tõsilugu Pärnu Postimehest
 Arvos LISA SÕBRAKS offline @ 18.01.2003 22:30
Volkswagen Passati omanik võitleb paar kuud varastega
10.01.2003

Juba poolteist kuud näeb Volkswagen Passati omanik Mati Põlluste kurja vaeva, et vastu seista tema autot himustama hakanud varastele. Praegu hoiab ta ligikaudu 300 000 krooni maksvat sõidukit Kaitseliidu relvastatud valve all oleval territooriumil.
“Kõikidele lukkudele on nüri järjekindlusega tiir peale tehtud, ühes on siiani muukraua tükk sees. Signalisatsioon on mitu korda lolliks aetud, nii et käin ikka mitu korda nädalas spetsialisti juures üle vaatamas. Kodus on kõikvõimalikud vahendid, ka videovalve ja varitsus käiku lastud, nii et juba täitsa naljakas, aga rahule ei jäeta,” imestas Põlluste krattide visadust.
Peremehe arvates ei tunne vargad tema auto vastu niisama haiglaslikku huvi, vaid ilmselt täidavad kellegi tellimust. Või jahivad hõlptulu, pakkudes kaduma läinud masinat hiljem omanikule veerandi kuni poole turuhinnani küündiva summa eest tagasi osta.
Politseistatistika viimase poolteise kuu kohta käivate andmete järgi on pisut enam kui 350 varastatud sõidukist 39 Volkswagen Passatid, mis teeb sellest automargist ülekaalukalt varaste lemmiku.
Kangiga auto kallale
“Asi hakkas pihta novembri keskel, kui läksin korraks Sunset Clubi. Siis lõhuti kõrvalistuja ukse lukk,” tuletas Volkswagen Passati omanik meelde krattide tänaseni kestvate üritamiste algust. “Aga signalisatsioon hakkas tööle ja kui auto juurde jõudsin, olid kaagid juba kadunud.”
Et tegemist polnud niisama poisikeste vallatlemisega, mõistis Põlluste kaks nädalat hiljem, tahtes minna Mai tänava toidupoodi sisseoste tegema: vaatamata kõikidele katsetele, ei õnnestunudki autot valvesignalisatsiooni alla panna. Abi otsimine spetsialistilt selgitas vea põhjusese: koodiseadet oli katsutud mingi erilise aparaadiga skaneerida.
“Remondimees ütles, et oi-oi, nüüd ei aita muu, kui on tarvis kähku koodid ära vahetada,” meenutas omanik.
Õnneks oli Põlluste autole niigi juba peale ostnud kalli automaatselt koode vahetava signalisatsiooniseadme.
Võõra auto himustajad pidasid paar päeva pausi, et seejärel seda energilisemalt rünnata. Esmalt prooviti neli-viis korda öö jooksul valvesignalisatsiooni tööle rakendades sundida omanikku naabrite unerahu huvides sõiduki alarmsüsteemi välja lülitama, kui see soovitud tulemust ei andnud, aeti auto häiresüsteem kõne all olnud toidupoe ees taas “lolliks”.
Kui kurikaelad ühel hetkel taipasid, et elektroonikasajandile kohane tegutsemine neid eesmärgile ei vii, võtsid nad kasutusele vanad brutaalsed meetodid ja murdsid kangiga lahti Volkswagen Passati pagasiruumi luugi.
“Remondimees ütles, et nii korralikult oli avatud, nagu oleks tegu olnud enda autoga,” märkis Põlluste. Korralikku tööd ei tehtud niisama: pakiruumis pääsesid vargad anduri kallale, mis välistas alarmsüsteemi töölerakendumise. Nii “ettevalmistatud” sõiduk olnuks lurjustele kerge saak, avanenuks neil vaid pisimgi võimalus käivitamisvastaste seadmetega auto sleppi võtta.
Auto tasulisel laadaplatsil
Taas kalli raha eest korda tehtud auto omanik otsustas krattidega kavaluses võistelda. Ta pani suure paneelmaja esimesel korrusel asuva kodu aknale videokaamera ja jälgis telerist, mis õues sünnib. Midagi ei sündinud, ta sai vaid natukene maad eemal kaugelt üle südaöisel tunnil pikka aega “mootorit soojendanud” masina numbri ja kahe seal istunud mehe näod videolindile.
Et pereliikmed pidevast valvelolekust ja magamatusest väsima hakkasid, otsustas Põlluste viia Volkswagen Passati ühte tasulisse parklasse: valvurite hooleks antud autole ei tohiks ometigi ükski kurikael ligi pääseda.
Sellel iseenesest nutikal mõttel ei olnud - nagu õnneks õigel ajal selgus - jumet ja see jäigi teostamata.
“See olnuks niisama hea, kui oleksin pannud masina keset turuplatsi, et võtke, kes tahab. Ainult oleksin selle eest pidanud veel maksma ka,” lausus Passati valdaja.
Hämmastust tekitas temas, et soliidses eas valvuri jutu järgi ei panda parkla väravaid öösel kunagi lukku, ka ei ole valvatava territooriumi vahtidel vajadusel võimalust kedagi appi kutsuda. Neil ei olevat lepingut ühegi turvafirmaga, pealegi pole tasulises parklas telefonigi!
Nii ei jäänud Põllustel muud üle kui kuulata autode varastamisega hästi kursis oleva inimese nõu - “peida auto nädalaks ära, siis ehk jätavad rahule” - ja sõita oma Volkswagen Passat Kaitseliidu relvastatud valve all olevale hoovile.
Sõiduki nädalane varjamine paistiski tulu tõstvat, kuni mõni päev enne aastavahetust algas kõik taas.
Riia maanteel tuttavatel külas olnud autoomaniku murelaps hakkas äkki jälle näiliselt põhjuseta häiresignaali andma. Viienda korra järel ei jäänud muud üle, kui parkida väsimatu appikutsuja kahe auto vahele, nii et seda saanuks sealt vaid tõstes kätte.
“Ööl vastu teisipäeva hakkas sama trall jälle peale: üks auto passib paarkümmend meetrit eemal, kaks meest on sees ja auto mootor töötab,” ütles Põlluste.
Et tal on kõigele eelnenule mõeldes väga raske uskuda, et üks masin võib seista öösel tema Volkswagen Passati lähedal lihtsalt niisama, läks ta õue ja kirjutas auto numbri üles. Sellega said mured vähemalt selleks ööks murtud.
Passati omanikud, olge valvel
Nüüd seisab varaste poolt nii hirmsasti ihatav sõiduk suurema osa ajast jälle Kaitseliidu relvastatud valve all oleval territooriumil.
Kui omanikul on vaja autoga hädalisi sõite teha, peab ta esmalt selleni jõudma teiste liiklusvahenditega. Ja pärast samamoodi koju naasma.
Ajast, kui ta julges autot anda abikaasale kasutada, ei tihka praegu relvakandmisloaga antud õigust kasutav ja vaid lukustatud ustega sõitev Põlluste mõeldagi.
“Kui mulle tahetakse nii nüri järjekindlusega ära teha, peaksid ka teised Passati omanikud värisema ja midagi kiiresti ette võtma, enne kui hilja pole,” lausus Põlluste
Hinne: 2.43


Leheküljed: 1 2 Järgmised Lõpp
  Online kasutajad
  Kõik kasutajad
  Otsi kasutajaid
  10 viimati liitunut


Sinu Nimi

Sõbra E-mail


  


admin@chatok.ee esilehele | portaalist | foorum | jutukas | kontakt

© 2002-2012